03.04.06. Esmaspäev. Äratus 6.15 nagu ikka. Hommikudushid. Dushiaparaat käib zhetooniga ja annab aega u. 3-5 minutit ja siis paneb veed kinni. Mõistlik on iga liigutus eelnevalt ette ja läbi mõelda, et mitte seebiseks ja hambapastaseks jääda. Muuhulgas käime Internetis, eesmärk lehtede ja kirjade läbitöötamine, MSN kontaktid, kiire suhtlus. Seejärel kauplustesse, enne aga inglise lordi hommikusöök: peekon ja muna. Vahepalaks öelduna, võtame jahi ettevalmistamist seepärast väga tõsiselt, et tagasisõit siit üle Atlandi ookeani Euroopasse on laias laastus 3500 meremiili (6500 km) ja vahepeal kauplusi ja remonditöökodasid ju ei ole teab mis palju, või mis :--). Siinsed purjetamise ja meretarvete kauplused on tõelised ostuparadiisid. Kui ei leia, mida tahad, siis mõtle ainult välja, mida vajad, ja kõik tuuakse hetkega, vajadusel tagaruumidest või kasvõi maa alt ja kvaliteedi üle kurta ei saa. Võtame tormiankru köit, tagavarasoodi otsa, patareisid, tavotti, isoleerpaela, traati, jootekolb, kruvid, mereshampooni, UV kaitsega ja polariseeritud päikseprille, vandiraiumisetangid, värvi, uued tugevad plokid paakstaakidele, gennakeri poomi mastikinnituserõnga, juhtmekinnituse klambreid satelliittelefoni juhtmele jne. Ning hinnad on väga normaalsed/talutavad. Nõuanded väga asjalikud ja kompetentsed, lausa lust on poes möllata, peame üksteist tagasi hoidma ja korrale manitsema, et liiale ei läheks. Lisaks ostab Jyrki jahile igaks juhuks vandilõikamise tangid, kui peaks juhtuma, et merel suure tormiga mast murdub, siis saab kiiresti vandid läbi lõigata, et ülejäänud jaht terveks jääks.

Saame ka Sinilinnule jubinaid, mida juba pikka aega oleme otsinud. Oleme õnnelikud. Lisaks kalastusvahendid suunitlusega tuunikala püügile ja lisaks üks väike hai on plaanis kätte saada, suurt haid turvalisuse huvides ei ole soovitav püüda, kuigi jutud hai kurjusest on teadupärast ülevõimendatud. Ostureis sujub igatahes väga produktiivselt, lust on laotada tööriistu tekile. Ka gaasiballoonidele leiame täitmiskoha. Teatud Portugalist ostetud balloone siin siiski täita ei saa, kuna täitmisotsikud ei sobi, aga me ei näe selles probleemi, sest ilma selletagi saame gaasi pardale õnneks suhteliselt piisavalt tänu kahele sobivale balloonile, mis meil jahis on. Krista on saanud just kätte arstipaberid ja tähistame seda vahuveini joomisega. Lisaks jätkub võitlus prussakatega, täna võetakse asi kätte äärmiselt tõsiselt. Soetatud mürki testitakse ühe elusa isendi peal ja see mõjub momentaalselt. Lisaks keskendutakse preventsioonile: pappkaste pardale ei tohi tuua, nendega võib tulla ainult kai peale, sest sinna papikäikudesse armastavad nad pugeda, ja sisuliselt on tegu siis nagu trooja hobuse looga. Prussakad on siin ka "tiba" suuremad kui Eestis.-:) Näeme sadamas oma jahi lähedal u. 80 cm läbimõõduga rahulikult ujuvat kilpkonna, kes rahulikult puhisedes õhku võtab ja lõpuks elegantselt sukeldub. Vaatepilt on äge, aparaati välja võtta jõuan, aga pilti enam teha ei jõua, või siiski, jõuan, aga saan pildile vaid sukelduva kilpkonna poolt vee peale tekitatud vahu.

Käime ka purjeõmblemise tehases, ka seal kohtame asjatundjaid, tõenäoliselt toome oma purje alaliigid ja groodi eesliigi siia õmblemisele, arvestades mugavust ja kiirust ja siirast vajadust. Plaan on osta ka tagavara tormipuri. Jyrki kingib Vahurile teemakohase Bernard Moitessier raamatu The Long Way, käeraputused. Purjepoe õues näeme ringi jooksmas sisalikulaadset. Lähme Tarmoga ka randa, teeme küll kiire sõidu, aga rand on oma töö juba löpetanud, rannatoolid on kokku tassitud ja purjelauad ja skuutrid varju alla veetud. Me laseme ennast sellest häirida :--). Muuseas, homme õhtul lõpuks alustame purjetamist, esialgse plaani kohaselt stardime Goadelupele, u. 150 meremiili. Proovipurjetamine saab see olema, et välja sõeluda viimasedki puudujäägid, u. 30 tundi planeerime ja proovime ära ka vahis purjetamise. Kaardile on kursid pandud. Testime kohalikku rummi, mis nüüd jahi peal täpsemalt lugedes osutub hoopis rummilikööriks Wild Sint Maarten Guavaberry Island Folk Liqueur :--) (löhnab nagu glögi ja maitseb magusalt nagu lati pats ja hästi). Joome teed. Teeme nalja.

04.04.06. Äratus nagu ikka. Või täpsemini öeldes uni läheb ise ära. Ka kuked kirevad ja valgeks läheb. Tänu sellele on kerge ärgata. Veel poodi, toome lisaks purjeparandamise riiet, ämbri, suuri prügikilekotte, provianti, merekaarte ja veel lisa kalastusvahendeid ja know-how´d :--). Viimased lihvid. Auto tagastamine kell 12. Liiklus on üsna ummikulaadne siin saarel ja peaaegu kõik autod on mõlkidega. Mopomehed on hulljulged oma möödasõitudega vaatamate teede kitsusele ja halvale kvaliteedile. Kell 16 gaasile järgi ja siis avapauk. Sihiks Guadeloupe, olenevalt tuulest, hoovusest jne. Aeg kaob kiirelt, tegutseme tõhusalt, vähemalt enda arvates. Selle koha peal, kus ma olen harjunud veekilpkonna nägema, ma seda täna ei näe kahjuks :--). Sadamast välja saame kell 17.56. Õhtu on rahulik. Pimedaks läheb väga täpselt ja väga järsku, tunne on selline nagu keegi lülitaks lülitist tule välja lihtsalt (u. kell 18.30-19.00). Sama käib ka hommiku kohta, kui läheb valgeks pliks-plaks ja tõuseb päike. Veepeal on rahulik, teeme 4-5 sõlme. Kottpime.

05.04.06 Taevas on täis tähti!! Põhjanael on väga madalal 18 laiuskraadil, sest sellel laiusel me asume. Näeme ka Lõunaristi ja linnuteed. Tähti on tõesti väga-väga palju ja see on seletatav sellega, et on kottpimedus ja tänu sellele ka nõrgemate tähdede nägevus ka väga hea. Kuu on seljapeal nagu kauss laual. Liiklus on vee peal suhteliselt tihe. Vaatamata pimedusele ja esmapurjetusele asjad sujuvad. Tuul on 9-12 m/s, normaalne. Vahetused kestavad 2+2 tundi 2 meest ja siis 2 teist meest sama skeemi järgi. Teeme regulaarselt kohta kaardil. Tuul on siiski ebasoodsa koha pealt: vastu. Peame loovima, aga õnnetuseks on jaht oma konstruktsioonilt (lai, väikese süvisega) selleks ebasoodne, mis tähendab seda, et sisuliselt on loovinurk ainult 45-60 kraadi, normaalne oleks vähemalt 90 kraadi. Lisaks ka triiv 30 kraadi ja sisuliselt tähendab see seda, et sõidame praktiliselt sama teed pidi edasi ja tagasi. Ja nagu selgub, kutsutaksegi seda jahti hellitavalt Kryssäks oma selliste olematute krüssamisomaduste tõttu. Pärast 16 tundi kestnud purjetamist, kus kiigum-kaagum mööduvad meist kaks vihma sadavat suurt pilve, üks eest ja teine tagant ja millest jääme siiski puutumata, võtame seepeale vastu otsuse, et vastu tuult sõitmisega me kaugele ei jõua.

Teeme plaanides muutuse ja siirdume Saint-Barthelemy saare loodeossa reidile. Teen kerge hommiku/keskpäevasöögi (kapsas, paprika, tomat, muna, tuunikalakonserv (praegu veel konserv :--)) edaspidi värkse vastpüütud, kaste) koos magustoiduga (õun, apelsin, rosinad, kaerahelbed). Kohv ja tee, aga seda keegi millegipärast ei soovi, eelistatakse sooja õlut. Peeter fikseerib uuesti paigale vasempoolse poorditule, mis öösel miskipärast ära kukkus ja selle kallal toimetades ta märkab ja kutsub vaatama jahi kinnitusboi juures asetleidvat kalade võitlust, nimelt on vees u. 30 cm pikkune kala, kellelt saba ära söödud, aga kes siiski üritab teha ujumisliigutusi ja teda jälgib ringjalt ringi ujudes u 1,3 meetri pikkune meie haugi meenutav kala (meie diskussiooni ja teadmiste ja kala hammaste analüüsi tulemusena osutub see haiks), kes teeb paar ringi ja siis võtab sabatu kala oma lõugade vahele ja ta lahkub sellega sündmuskohalt. Huvitav seik otse loodusest. Vesi on väga selge ja läbipaistev ja väga sinine! Palju huvitavaid ja vaatemängulisi situatsioone on juba esile tulnud siin, meie reisil. Pärast sööki vajuvad köik unne, v.a kokk/kroonik :--). Aga õige varsti tabab teda sama saatus õhtul kella 17 ajal.

06.04.06 Raidi sünnipäev Eestis. Palju õnne!! Hommikul energia lõppenud, elektriveepump ei suuda survet üles ajada ja muudkui punnitab väga raskelt ja lõpmatult. Kiirelt mootor käima ja situatsioon laheneb. Aga-aga, selgub, et aku on nõrk. Milles probleem, sõita pole praktiliselt veel ju saanudki, St. Martin alles silmapiiril ja juba ressursid ammendunud. Ja mis selgub: päikesepatarei on tekil, aga arvestatavat laadimist ei toimu (0,08-0,6 amprit!!). See aktiviseeris Peetri, kes hakkas otsima kohta, kust asju mõõta ja selgus, et päikesepaneelist väljub pinge 20-25 volti, aga arvestatavat laadimist ei olnud, sest vool oli nõrk. Kiskus välja ka akud ja vaatas vee taset ka tagumistes pottides, kus natuke vähem, aga ei midagi katastroofilist, seega kuivamise kartus ennast ei õigustanud. Ampermeeter akule vahele ja mõõtsime ära kõikide tarbjate tarbimisvoolud, et range kokkuhoiureziimi kehtestamisel oleks teda, millisest tarbjatest loobuda (väga vähe võtsid voolu kompass, GPS ja keskmiselt raadio, kaardilaua valgus, lugemisvalgused u. 0,4 A igaüks ja tipptarbijad olid veepump 3-15A sõltuvalt survest, suur inverter üle 10A ja kaardiplotter 3,3A ja käigutuled 3,2A. Nüüd see on teaduslikult tõestatud. Keeras poldid lahti ja päikesepaneel nihkus kõrvale u. 10 cm ja sellest piisas, et oli täielikult grootpurje alt väjas ja paneeli võim vallandus, amprid pääsesid liikuma ja laadimisvool tõusis 6A!! ja enama amprini!! See ületas ka kõige optimistlikumad lootused 2 kordselt!!

Võimalusel oleksime nüüd avanud shampanja!! Hinge valgus rahu. Lisaks veepaagi surve regulaator madalamale, et pumba kõri mitte kinni pookida (nüüd tarvitab kuni 3A) ja lisaks saab selle vajadusel üldse välja lülitada, sest Jyrki tõi kauplusest jala käitatava veepumba, mis kohe ka paigale installeeriti. Hüper-super õhtusöök punase veiniga (Grand vin de bordeuax Chateau Graveyron Carrere, 2002, France. küünlavalgel laeva tekil. Soe tuul ja kümned jahid ümberringi meie lahesopis. Päeval palavaga ja suure higistamisega välja higistatud soolad saab laiali hõõrutud meresoolaga (vees ujudes). Katsetame ka spetsiaalmereshampooni pH5,5. Snorgeldamine, põhjas meritähed, vesi on supersinine ja superläbipaistvusega. Õhtul vallandus kõikide elektroonikaseadmete laadimise buum (telefonid, fotoaparaadid, arvuti jne.) tänu Peetri tõhusale tööle. Jyrki kutsub Peetrit juba ammu Pühaks Peetriks (Saint Peeter) ja mina Imemeheks, Kõiketeadjaks või Võluriks. Vaatame üle ka soome-eesti segadust ja vääritimõistmist tekitava sõnaraamatu, saab isegi nalja. Suur mure on nüüd veel purjed, pärast seda peaks laev vastama miinimum miinus üks nõuetele.

07.04.06. Äratus 5.45. Saint-Barthelemy lähedal laguunis, Jyrki viib tagasi rendiauto ja siis kohe tagasi laeva. Rannal on üks peremeheta väike koerake, olevat kogu öö haukunud. Võtaksime laevakoeraks, aga Jyrkil on allergia ja lisaks tekiks piiriületamisega raskusi. Laseme Rautaneito mootoriga saare sadamasse, kust pääseme purjeparandaja juurde. Saame aja esmaspäevaks (täna on reede). Kisume Peetriga groodi maha ja liistud välja. Jyrki ja Tarmo tagasitulles tõmbame välja ka eesliigi otsa, mis läheb vahetusse ja oma olemuselt ajab naeru peale :--). Sinilinnust hoitakse selliseid otsi vähemalt 10 m kaugusel. Terastraadi abil veame uue otsa paigale ja märgime ära katkised kohad purjel, et esmaspäeval juba kiiremalt pääseks. Ettevalmistustööd on tehtud, jääb ainult õmblemine. Päike lõõmab endiselt võimsalt. Isegi lausa põletusville on nahal näha.

Pearõhk on purjedel rõhutan endiselt. Loodame sailsmakerile. Jyrki hakkab kalarooga valmistama, Dorrado on kala nimi. Läksime hommikul Jyrkiga paadipoodi varustust ostma kummipaadiga ja tee peale jäi üks värske kala putka. Seal kohe kalalihunik võttis autokastist välja värsked Dorradod, sellised 5-7 kg ja siis me ei pidanud Jyrkiga enam vastu, nägid nii isuäratavad välja. Otsustasime osta ühe ära, lasime tal sellest meile filee lõikuda. Kõige vaatemängulisem selle osava kalafileerimise juures oli seik, kus kõik rapid viskas kalafileerija otse kaist alla vette. Seal olid mingid sellised üsna suured röövkalad, nime ei teagi, kes kogunesid parve ja panid kõik rapid sekundiga nahka. Kuna täna on reede, siis algab ka meil nädalavahetus ja väike hingetõmbepaus enne esmaspäeva, kui juba varavalges suundume purjeparandaja juurde.